iha roiskumise lõhn
ajab mu pea segi
mu kõhn keha roomab lähemale
ja lööb hambad sisse
miski niriseb mööda lõuga
mu neel neelab ja lõnksab
laud värisevad õrnalt kui hingeldades hingan
need kaks lamavat laipa
on minusuguste pärusmaa
suur lohe ja tema palju väiksem tapja just minusugusele toiduks saab
sest oled kuningas või kapsauss
ükskord mõõdetakse mõlemad maha -
siis te surematu hinge pärib surm
ja te keha - valged vaglad
/ Priit: "Variatsioon sellest luuletusest on esimese reaga "liha roiskumise lõhn," millega muutub asi lihtsamaks ja mõnele ehk meelepärasemaks." /
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar