jää mulle truuks
ja olen igavesti sinu.

raha
on kiiruse ja aja korrutis.

vaga vesi,
sügav kurk.

kui muhamed ei tule tõnise juurde,
siis peab tõnis tema juurde minema.

ostsin koraani, mürkroheliste kaantega...

kas ühiskonnamürgiraamat - mürgivärvi kaantega?
saan varsti teada lugedes.

täna tuli
uus kolleeg
pikkade jalgade
ja kauni kanniga

mu laua all
vist kõvatab

sa vihastad mind
subatomaarsel tasandil
endast välja

kõik oleks nagu korras
kuid iga mu keharakk
tahab sind lüüa

mida siis teen
kui sind armastan

/ Aapo: "Eemaldasin lõpurea."
"Tundub tõesti parema kiiksuga," Priit. /

elu nagu msn

vot vot
elu veereb
inimesed logivad sisse välja
vahetavad mõne sõna
veerevad jälle edasi -
tšau-pakaa!

/ Aapo: "Tõstsin lõpurea esimeseks." Priit: "Mul eelmine variant oli tegelikult just selline :) jääb nii siis." /

"masendaaaav!"
"mõtetuuuuuu!"
"jällle võiii!"
"milleks see!"
"kas mai võiks lõpuks kord lõplikult surra!?"
"koos oma kuradi hingega, olematuuks!?"
"et saaks veidigi rahu, või siis isegi mitte seda!! palun!"
"mittemidaagi!! ma tahan mitte midagi!"
"võtke oma reinkarnatsioon ja pistke p..."
"ja nabanöör kaa - ot las kuivab ära, ära lõika seda idioot!"
"aiii"
"tra, ma kasvan suureks ja saate kõik molli!"
"ja alustan ma sinust, kes sa mu sünnitasid!"
"mida sa vahid nii lollakalt heldinud näoga?"
"sul oli just ju sitaks valus ju!?"
"no milleks see!"
"jah, toppige jah mulle nibusid suhu"
"nagu ma neid kuradi nisasid juba eelmistel kordadel oksendamiseni imenud poleks!!!"
"ja ma'i söö, ma näljutan ennast surnuks, sünnin või jälle teil uuesti raisk!"

surin süütuna
teadmata
mis on süütu
kes on süütu
või miks

kuni peetrus
taevaväravas
mu vägistas
et kindlalt teaksin
mis on seks

kuid milles seisnes mu süütus
siiani ma küll ei tea

proovikaevud ja lampkastid,
tormiline rahu hinge pees,
kõht koristab ja mõtleb,
kas kaubamaja wee-cees
kõlaks õilsamalt mu canonaad.

"kes teab," nokutab ukselink,
ning lahkujat järel veel piiludes kaeb,
kas tulebki kunagi tagasi veel
see sügavalt mõttes pelmeen

või lihtsalt liikuvail treppidel hängib...
või vooditel istub, kus võõrad on sängid
ja ajale vaikselt nii äragi teeb
see tartule omaselt vaikne pelmeen.

sa erutad mind erutad
mingisugusel teisel tasandil
ei kubeme vaid seljakarva
ja selle karvajuure tasandil

sa erutad mind erutad
kusagil soolikate sügavas
seal kus erogeensusest
pole halli haisugi...

sa erutad mind erutad
no loomamoodi erutad
nii vaikselt et ei taipa
kui himuralt sind vaatan