blogu 2009

eile sadas vihm mu mantli viis kilo raskemaks,
niiske kananaha ihule ja homse nohu ninna.

eile sadas vihm mu südamesopid vett täis,
sest hing oli lahti ja vaatas otsivalt ülesse.

eile sadaski ju vihm mu tajudesse sügise,
mu nahale ja pea sisse, lauale ja pinalisse.

eile sadas vihm ja pani mu talve ootama,
et see niiske pruunikarva jahedus kord mööduks.

et saabuks midagi, milles mõte ei liigu,
midagi, kus kõik on tuimaks, rahulikuks liibund.