ma unistan oma päevad mööda -
hommikukohv, ajaleht.
veidi veel ja lõuna ja tööga
saab jättagi hüvasti,
sest kõik on mul teht.
kuid pole ju.
kell on saanud vaid viis
ning seda oodanud kui reedet,
palgapäeva, puhkuseid ja jõule,
mitte aga aastaloomet
ega uusi tuure.
meil päevad läbi unistatud on,
oodates kui millegi lõppu -
justkui puurirotid surma
ning mitte seda, et tulla
võiks suurem kass, kellega lüüa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar